[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

ette ja taha
(kellegi teise eest hoolitsedes, tehes) kõik viimseni valmis, kõik ära. Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära. Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima!

jalga ette panema vt jalg

puust ette tegema vt puu

rinda ette ajama ~ lööma vt rind

risti mitte ette lööma vt rist

[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]

ütlema ‹ütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49›

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütleme ‹rõhutus asendis adverbilaadselt› (oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.

ei jõua (~ enne kui keegi jõuab) nohki ütelda ~ öelda vt noh

ette ütlema

1. kellelegi teisele aitamiseks, järeleütlemiseks midagi ütlema. Õpilane ütles teisele salaja ette. Jäi vastamisel hätta ja ootas, et keegi talle ette ütleks. Suflöör ütleb näitlejaile teksti ette. Isa võttis lauluraamatu ja ütles laulusõnu ette. || suuliselt mingiks tegevuseks juhtnööre andma. Kas sulle öeldi kõrgemalt poolt ette, millest tuleb kirjutada?
2. millestki, näit. millegi toimumisest eelnevalt ette teatama. Sulane ütles peremehele kaks nädalat ette, et läheb ära. Üks ennustaja öelnud isegi ette, et meest tabab õnnetus. Kui kaua ma haiglas pean olema, ei oska ette öelda. Võin juba ette öelda, et sulle see raamat ei meeldi. *Pulmatort oli tehtud sahhariiniga, seda peab kohe ette ütlema. K. Saaber. *.. tuuled-tormid, udud ja silmapiiri matvad sajud ei oota tellimist ega ütle [tulekut] ette. H. Sergo.

kätte ütlema
kellelegi midagi otse välja ütlema. Küll ma kunagi ütlen talle kõik kätte! *.. ja seda kahjurõõmu oleks ta tahtnud otse suust suhu ka Clementile kätte ütelda. H. Sergo.

lahti ütlema

1. (vabatahtlikult) millestki v. kellestki oma valduses olevast, omasest v. harjumuspärasest loobuma. Ütles oma äripartnerist lahti. Ütle nendest sõpradest lahti. Ma ütlen sinust lahti, sest meie kooselust ei tule midagi välja. Ta ei suuda oma austajast kuidagi lahti öelda. Ütles oma pärandiosast õe kasuks lahti. Kuningas oli sunnitud troonist lahti ütlema. Otsustas ise vallasekretäri ametist lahti öelda. Ütles end revideerimiskohustusest lahti. Eideke väsis ja ütles ketrustöödest lahti. Ütles naabrite edasisest abistamisest lahti. Ta on meievahelisest lepingust lahti öelnud. Sa pead oma iganenud seisukohtadest lahti ütlema. Oma tõekspidamistest ei või ma lahti öelda. Ristiusku vastu võttes ütles lahti paganausust. Hilisemas loomingus on luuletaja lahti öelnud ilutsevast romantikast. Oma harjumustest pole kerge lahti öelda. Pead oma viinapahest lahti ütlema! Mungaks hakates ütles lahti kõigest ilmalikust. || (hrl. vanemate ja laste suhetes). Kui poeg varguse pärast vangi läks, ütles isa temast lahti. Ütles ennast oma vanematest lahti. || millestki keelduma, ära ütlema. Oli nõus tööle edasi jääma, kuid ütles igasugusest vastutusest lahti. *Kõik [talupojad] kinnitasid veel kord ühest suust, et nad sõnnikuveost lahti ütlevad. E. Vilde.
2. vallandama. *Vanaperemees oli isegi kõiki teenijaid viimseni lahti ütelnud ja need tuli uuesti palgata. A. Kivikas. *Tuleb kevad, siis ütleme ninamehed lahti. Nagu oleks nüüd inimestest puudu. J. Mändmets.

maha ütlema
avalikult teatavaks tegema (eriti kirikus abiellujate nimesid). Andres ja Kai öeldi täna kirikus esimest korda maha. Kihlused olid peetud ja kirikuõpetajagi nad kantslist maha ütelnud. *Hannes ja Liisa, kes on üürikese õnne ära näinud ja tundnud, ütlevad maha oma tõotused teineteise vastu .. A. Valton.

suud puhtaks ~ tühjaks ütlema vt suu

vastu ütlema

1. vastuseks ütlema. Kuulas mind ära, aga ei öelnud midagi vastu. *Naiste rohkearvulistele küsimustele öeldi vähe vastu, sest kalur pole harjunud suurt juttu tegema .. A. Mälk.
2. vastu vaidlema, vastu rääkima. Tuli täita käsku, vastu öelda ei olnud lubatud. Selles asjas oleks tal palju vastu öelda.

välja ütlema

1. sõnades väljendama. Oma arvamust, seisukohta välja ütlema. Esialgu ei julgenud keegi oma kahtlusi välja öelda. Algul rääkis niisama, siis ütles oma tuleku põhjuse välja. Ütles kõik välja, mis südame peal. Tal näis midagi meeles mõlkuvat, kuid ta ei öelnud seda välja. Mis ta salatseb, ütelgu otse välja! Öeldi lausa välja, et sina võtsid. || esile tooma, avaldama. Need sõnad võivad sulle haiget teha, aga ma pean nad välja ütlema. Kirjanik ei ütle alati kõike sõnades välja, vaid jätab lugeja enda taibata. Kõik nõuded on eeskirjades selgesti välja öeldud.
2. hääldama, välja rääkima. Paljud saarlased ei suuda õ-häälikut korralikult välja öelda. Nii keeruline nimi, et seda ei oska välja öeldagi.

ära ütlema

1. millestki v. midagi tegemast keelduma. Külm on, praegu ei ütleks ära ühest topkast kangemast. Võileivad olid nii isuäratavad, et mitte ei suutnud neist ära öelda. Kes siis lisateenistusest ära ütleks! Ütles ära talle pakutud korterist. Näitleja ütles talle pakutud osast ära. Ega ma tööst ära ütle! Noormees ütles ära vanemate toetusest, majanduslikust abist. Ta oli mees, kes ei öelnud ühestki seiklusest ära. Püüdis pääseda ministri jutule, kuid talle öeldi viisakalt ära. Meid kutsutakse külla, me ei või neile ometi ära öelda. Temast polnud meest, et rahanorijale ära öelda. Uhke tüdruk ütles kõigile kosilastele ära. Vallasekretäri kohta pakuti mitmele mehele, kuid kõik ütlesid ära. Ega sa ära ei ütle, kui kutsun sind klubisse kaasa? Kuidas sa ära ütled, kui inimesel abi vaja! Ma ei lubanud, aga ei ütelnud ka ära. *Ta [= siil] murrab kõiki olendeid, kellest jõud üle käib, aga samas ei ütle raipestki ära. F. Jüssi.
2. sõnades väljendama, välja ütlema. Ütles kõik oma südamelt ära. Oli tahtmine rääkida, ära ütelda kõik, mis rahu ei andnud. Ma ütlesin kõik otse ära, mis ma temast arvan. Olen juba kõik ära öelnud, mis öelda oli. *Aga no ütle ikka ära kah: kuhu ja kellega sa lähed? M. Raud. || esile tooma, teatavaks tegema. Olgu kohe ette ära öeldud, et käesolevad read pole kirjutatud enese õigustuseks. *Kuid kirjamees oligi tegelikult selle vähese, mis tal pakkuda oli, oma esimeste töödega ära öelnud .. E. Nirk.
3. kõnek kellegi kohta midagi süüdistades teatama, ära kaebama. Kui mind veel kiusad, ütlen emale ära! *„Vaata, kus ometi sitavikat on oma jutuga, vaata, ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab.” – „Ei, kaebama just ei maksa minna ..” O. Luts.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.

ümber ütlema
teisiti ütlema, ümber sõnastama; kirj parafraseerima. Lugu on hästi kirjutatud, ainult mõnes kohas tuleks ehk natuke ümber öelda. *Nii on [luuletuses] lumikellukese õit võrreldud kuljusega, ülane on ümber öeldud lumetähekeseks .. E. Niit.